Kuid sõna „piknik“ on hoopis prantsuse päritoluga ning esimest korda mainitakse seda 1692. aasta dateeringuga prantsusekeelses tekstis. Sõna piquenique“ tähendas einet, mille iga osaleja tõi söögi kaasa. Prantslased on siiani tuntud kui meisterlikud piknikute korraldajad. Neile ei ole see mitte tavaline vabaõhu koosviibimine koos sõpradega, vaid tõeline kunst, millega sobib kokku hea vein, hanemaksa-trühvlipasteet ja aromaatne juust. Küllap sellepärast on temaatiliste piknike korraldajate seas kogu maailmas üheks kõige populaarsemaks pikniku teemaks Prantsusmaa, Pariis ja Provence.

Inglise keelde ilmus see sõna palju hiljem – Oxfordi sõnaraamatu andmetel tuli see käibele 1748. aastal. Ning alles 19. sajandi lõpus omandas „piknik“ oma kaasaegse tähenduse – eine looduses – ning seda sõna kasutatakse nüüd paljudes maailma keeltes: ukraina, vene, jaapani, rootsi, korea ja mitmed teised.

Kaasaegsed eurooplased hindavad oma pikniku-traditsioone väga ja korraldavad sageli temaatilisi koosviibimisi vabas looduses, kus osalevad sajad inimesed. Näiteks Saksamaal ja Skandinaavia riikides püütakse sellel alal kõigiti viktoriaanlikke tavasid taastada, kuid juba kaasaegses tähenduses. Siiski korraldavad gooti vaimu ja aurupungi austajad omapäraseid viktoriaanlikke piknikke, milleks ehitakse end uhkete kleitide, kuubede ja sulgedega kübaratega.

Ka britid ei anna vabas looduses einete korraldamises teistele alla ja nende kuulsaimaks piknikuks võib vist välja pakkuda Kuninglikke traavivõistlusi (The Royal Ascot), kuhu ka kogu kuninglik perekond kohale ilmub. Võistluste ajal istuvad kõik pidulikult riietatud külalised selleks püstitatud laudade ääres või otse murul oma Rolls-Royce’dede läheduses ja joovad šampanjat maasikatega.

Sellised lõbusõidud loodusse on aga kõige suurema populaarsuse saavutanud USA-s, kus need on peaaegu et rahvuslikuks spordialaks muutunud. Naabrid võistlevad omavahel selle nimel, kes korraldab parima pikniku või grillipeo. Sellepärast suhtutakse nende korraldamisesse väga tõsiselt: valitakse väga hoolikalt peopaika, selle ehtimiseks kaunistusi ning muidugi ka toiduaineid. Kusjuures igal osariigil on omad traditsioonid – millises stiilis koosviibimine korraldada, keda külla kutsuda ja millega külalisi kostitada. Näiteks lõunaosariikides eelistatakse lihtsat koosviibimist sõpradega, kellele pakutakse praeliha õllega. Lääneosariikides seevastu on  tõenäosem, et külalistele pakutakse palju hõrgutavamaid roogi – nt mereande valge veiniga.

Kuid olenemata sellest, millise teema oma piknikule valisite, millises kohas see toimub ning millega te oma külalisi kostitate, on peamine ikkagi see, et koosviibimine peab valmistama rõõmu ja jätma kõigile kõige paremad mälestused. Sellepärast kandke juba aegsasti hoolt, et teie ise ja teie külalised tunneksid ka piknikule järgneval päeval end hästi. Selleks võtke kindlasti kaasa piisavalt Borjomit – see suudab aidata organismil toime tulla suure koguse maitsva toiduga ning taastada kergustunde.