USA kodanikud on valinud vabas looduses pidutsemiseks armastatuima päeva – 4. juuli, Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva, mida kõik koos rõõmsalt tähistavad. Sel päeval toimuvad ka kõige väiksemates linnakestes laadad ja festivalid. Parkides pannakse kokku pikad lauad, mille ääres kõik soovijad võivad istet võtta ja kaasatoodud sööke koos suure seltskonnaga pidulikult nautida.

Itaallased eelistavad piknikke korraldada lihavõttepühade aegu, täpsemalt teisel ülestõusmispühal, mida nad hellitavalt nimetavad inglite ehk Pasquetta – väikesteks lihavõttepühadeks. See on Itaalia üks kõige perekondlikumaid pühi, sest tulevad kokku kõik põlvkonnad ning laualt ei puudu värvitud pühademunad, värske leib, salaami ja frittata.

Jaapanis loetakse traditsiooniliseks piknikuhooajaks viljapuude – ploomi ja sakura, õitsemise aega. Hanami ehk kevadine kirsiõite vaatamise traditsioon kujunes välja juba 3. sajandil, kui keiser koos õukondlastega õitsvaid kirsipuid vaatama minnes kergeid suupisteid ja jooke kaasa võttis. Aja möödudes võtsid ka lihtinimesed selle traditsiooni omaks ning nüüd lähevad tuhanded jaapanlased parkidesse õitsvaid kirsipuid vaatama, et samas koos perekonna ja sõpradega  õitsva sakura varjus puhata. Kirsipuude õide puhkemisest teavitab rahvast rahvuslik televisioon ja raadio, et kõik saaksid seda vaatepilti nautida, sest ka ideaalsete oludes õitsevad kirsipuud vaid 5-10 päeva.

Lõuna-Koreas inimesed halba ilma ei karda, seepärast korraldavad nad piknikke nii talvel kui ka suvel. Piknikke korraldatakse seal mitte ainult parkides, vaid ka staadionitel ja linnaväljakutel. Kuid kõige enam meeldib korealastele mägedes asuvates rahvusparkides, mida leidub riigis rohkelt, piknikku pidada.

Prantsusmaal on kõige suurem vabas õhus tähistatav riigipüha 14. Juulil olev Bastille’i vallutamise aastapäev. 2000. aastal korraldasid prantslased koguni suurejoonelise rahvusliku pikniku, mida tähistati riigi kõigis piirkondades. Erinevate allikate alusel osales sellel 4 miljonit inimest 337 asulas, et esimestena tähistada seda pidu uuel sajandil. Kuid ametlik rekord sel alal kuulub siiski Kanada elanikele, kes 2015. aastal katsid piknikulaua, mille ääres võttis mugavasti istet 500 inimest – üritus viidi läbi Durhami regiooni viljakoristajate festivali raames.

Ka siis, kui teil pole kavas mingit maailmarekordit püstitada, ei tohiks te lasta pikniku korraldamise plaanidel luhta minna. Kindlasti kontrollige eelnevalt pikniku pidamiseks valitud погоду, samuti tehke kindlaks ligikaudne toiduainete ja jookide vajadus, et kõigi osalejate kõht saaks täis ja toitu märkimisväärselt üle ei jääks. Ainus asi, mis surmkindlalt ühelgi liha- ja veinirikkal piknikul ei osutu ülearuseks, on Borjomi, sest suudab leevendada vürtsika ja rasvase söögi tarvitamise tagajärgi ning on seetõttu juba ammu muutunud pikniku harrastajate asendamatuks abivahendiks.